Biolagunevad vs. kompostitavad pakkematerjalid
Meie äraviskamiskultuuris on suur vajadus luua materjale, mis võivad olla meie keskkonnale vähem kahjulikud; biolagunevad ja kompostitavad pakkematerjalid on kaks uut rohelist eluviisi. Kuna keskendume sellele, et üha suurem osa sellest, mida oma kodudest ja kontoritest välja viskame, oleks biolagunev või isegi kompostitav, oleme lähemal eesmärgile muuta Maa keskkonnasõbralikuks paigaks, kus on vähem jäätmeid.
Meie äraviskamiskultuuris on suur vajadus luua materjale, mis võivad olla meie keskkonnale vähem kahjulikud; biolagunevad ja kompostitavad pakkematerjalid on kaks uut rohelist eluviisi. Kuna keskendume sellele, et üha suurem osa sellest, mida oma kodudest ja kontoritest välja viskame, oleks biolagunev või isegi kompostitav, oleme lähemal eesmärgile muuta Maa keskkonnasõbralikuks paigaks, kus on vähem jäätmeid.
Kompostitava materjali peamised omadused:
- Biolagunevus: materjalide keemiline lagunemine CO2-ks, veeks ja mineraalideks (vähemalt 90% materjalidest tuleb 6 kuu jooksul bioloogilise toimega lagundada).
- Lagunemisvõime: toote füüsiline lagunemine väikesteks tükkideks. 12 nädala pärast peaks vähemalt 90% tootest läbima 2×2 mm võrgusilma.
- Keemiline koostis: raskmetallide madal tase – vähem kui teatud elementide määratud väärtuste loend.
- Lõppkomposti kvaliteet ja ökotoksilisus: lõppkompostile negatiivsete mõjude puudumine. Muud keemilised/füüsikalised parameetrid, mis ei tohi pärast lagunemist erineda kontrollkomposti omadest.
Kõik need punktid on vajalikud kompostitavuse määratluse täitmiseks, kuid igast punktist üksi ei piisa. Näiteks biolagunev materjal ei pruugi olla kompostitav, sest see peab ka ühe kompostimistsükli jooksul lagunema. Teisest küljest ei ole materjal, mis laguneb ühe kompostimistsükli jooksul mikroskoopilisteks tükkideks, mis ei ole täielikult biolagunevad, kompostitav.
